mina olin siin

Ma poleks iialgi arvanud, et iseteadvus ja minu isiku kujunemine omade põhimõtete ja väärtushinnangutega on niivõrd tuntav ja eriline kogemus. Viimase kümne kuu jooksul olen seda iga päevaga tundnud, kuidas ma üha enam tean kuhu poole liikuda ja kes ma olen. Muidugi see kestab edasi, aga minu sisemine areng on olnud tohutu. Suures õhinas paningi ma kõik oma mõtted kirja, et see mul meelest ära ei läheks.

/Ortega Gasseti teose „Masside mäss“ resümee
Jälgige kaaskodanikke ja te märkate, kuidas nad käituvad, hämmingus oma elust, kuutõbistena komberdavad nad oma hea või halva saatuse kütkes, ilma et neil oleks vähimatki aimu sellest, mis nendega toimub.

Selge pea on inimesel, kes raputab end lahti nende ideede lummusest ja vaatab otse näkku elule, annab endale aru, et selles on kõik problemaatiline, ja tunneb end eksinuna, sest elu on ennekõike kaos, kuhu ollakse eksinud.

Inimene, kes seda aktsepteerib, on juba hakanud end leidma, on hakanud avastama oma autentsest tõelisust. Merehädalise mõtted on ainsad õiged mõtted. /

Tee iseenda juurde

Kui inimene sünnib maailma, siis esialgu on tema ainsad juhid loomulikud instinktid. Teatud aja möödudes omandab inimene piisava hulga elukogemust ja -tarkust, mis annavad hoo sisse minapildi kujunemisele.

Inimhinges on peidus mitmeid erinevaid pooli. Öeldakse tihti, et ära mõtle vaid kuula oma südame häält, justkui oleksid süda ja mõistus kaks täiesti erinevalt eksisteerivad poolt. Arvan, et süda ja mõistus koostöös moodustavad hinge. Lõpuks ongi see, mis meid elus edasi viib, alateadvuse ja teadliku teadvuse sõltumatu koostöö.

Alateadvus loob läbi impulsside emotsioone. Südames tahab inimene ikka kogeda midagi uut ja nauditavat, koguda endasse maailma kõiksust. Mõistus on see, mis seab alateadvusele piirid. Hoiab inimese nii-öelda kahe jalaga maa peal.

Hing on mõistatus. Hingelt võib olla inimene munk, sübariit või mõlemat neist vastandlikest poolustest. Munka kammitseb mõistus ja toimub pidev enesekontroll. Sübariit laseb ennast juhtida nagu väike laps instinktidel. Hing valib pooluse, kuid arvan, et inimestes on peaaegu alati mõlemat. Kui domineeriks vaid üks, oleks tegu äärmusliku versiooniga inimhingest ning äärmused paigutab ühiskond üldiselt mõiste alla „hull“.

Hinges üdini munga või sübariidi tee valinud inimesi on vähe. Tänu sellele on öeldakse sageli meie ühiskonna kohta hallimassi ühiskond, kus säravaid indiviide on vähe. Siiski on mõned julged, kes saavad endale kaasinimeste tähelepanu imetluse või hukkamõistu läbi.

Kõik indiviidid tahavad olla elus sõltumatud. C.G.Jung on öelnud: „ Igal inimesel on käia oma tee, sest igaühe eneseteostuse ülesanne on ainulaadne.“ Mõistuse ja südamega tehtud valikud tulevad hingest ja julgus neid teha tähendab julgust olla iseseisev indiviid. Iseenda tunnetamine maailmaosana, jäädes sõltumatuks, on raske, aga kindlasti võiks see olla iga inimese üks elu eesmärke.

Ma pole ainuke mõtiskleja

Näiteks ütles Joseph Brodski oma nobeli kõnes

„.. tuleb mõista Dostojevksi märkust, et ilu päästab maailma, või Matthew Arnoldi ütlust, et meid päästab poeesia. Maailma tõenäoliselt päästa enam ei õnnestu, kuid üksikisikule jääb alati võimalus. Esteetiline vaist areneb inimeses küllalt kiiresti, sest isegi endale täielikult aru andmata, kes ta on ja mida ta tegelikult vajab, teab inimene üldjuhul vaistlikult, mis talle ei meeldi ja mis teda ei rahulda.“

Ka Buddha õpetuses "Dharmapadast" võib lugeda inimese sisemistest võitlustest

/ Ei tohiks loobuda omaenda eesmärgist teiste eesmärgi nimel, ükskõik kui suur too ka poleks. Mõista oma sihti ja järgi seda kindlalt (166)/

„Dharmapada“ põhisisuks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ja saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks on võimalus igaühel, kuid selleni jõuab vaid inimene, kes suudab kainelt ja kiretult endale selgeks teha olukorra ja leiab selle olukorra põhjused iseendas, mitte väljaspool. Inimene on olemuslikult suveräänne isiksus, kelle võimalused on piiramatud, kuid ta ei tohiks olla suveräänne, lapsik- kapriisselt, ennastimetlevalt ja ennast kõigele muule vastandades, vaid pigem enda kaudu kõige eest vastutust tundes ja kandes.

Päris palju sai seda kõike, aga mõte on vast üks. Elu on liiga lühike, et elada seda õnnetuna ja ainult iga inimene ise saab leida tee oma õnneni.